Kas oskate kirjeldada standardi EN 12464-1 tehnilise komitee töörühma ja selle toimimist?
EL: Töörühm koosneb umbes 22 kuni 25 liikmest. Seoses uue, 2021. muudetud standardiga oleme koos käinud umbes 25 korda ning selle valmimisele kulus viie aasta parim osa. Iga kord kui
kohtume on tavaliselt kohal 10 kuni 15 liiget. Iga riiki toetab tavaliselt üks „ekspert“, välja arvatud Ühendkuningriik ja Saksamaa, kust igal kohtumisel on kuni kolm eksperti. Töörühmas esindatud riigid on valdavalt Lääne- ja Põhja- Euroopast ning nende hulka kuuluvad Norra, Rootsi, Taani, Soome, Suurbritannia, Saksamaa, Holland, Šveits, Austria, Belgia, Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania. Meil tuleb aru anda Euroopa Standardikomiteele, CENi valguse ja valgustuse tehnilisele komiteele nr 169.
PWSR: Esimene Euroopa standard, mille kallal töötasime, oli suur väljakutse, sest pidime kokku koondama iga liikmesriigi erinevad nõuded. See oli ja on siiani üks meie peamisi ülesandeid standardikomitees. Peame leppima sellega, et teised inimesed teevad asju veidi teisiti kui meie oma kodumaal ja ehkki seda tuleb standardis kajastada ja järgida, on igal riigil siiski teatud vabadus kirjeldada näiteks seda, kui suur on nende „tööpiirkond“ valgustusprojekti arvutuses.
Kuidas saavutada konsensust töörühmana?
EL: Meil on CEN-ile aru andev kokkukutsuja, kelle valib tehniline komitee. Me jõuame üksmeelele koosolekute ja arutelude kaudu. Ainuüksi selle 2021. aasta redaktsiooni teemal oli meil kuni 25 koosolekut, tavaliselt kahepäevased koosolekud, mida peeti erinevates kohtades üle Euroopa. Koosolekuid korraldavad kõik liikmesriigid kordamööda. Nendel kohtumistel saavutame üksmeelele läbi arutelude, sageli väga pikkade arutelude! Viimaste Covid-lukustamiste ajal kohtusime grupina internetis Microsoft Teamsi või Zoomi abil. Need on osutunud üsna kasulikuks ja hästi
toimivaks.
PWSR: Töö standarditega peaks alati põhinema konsensusel. Me kõik peame standardi muutmise või täiendamise osas üksmeelselt kokku leppima. Kuid pärast kohtumisi võib see tähendada, et riiklikel ekspertidel tuleb võib-olla nõustuda mõningate kompromissidega. Kui nad naasevad oma kodumaale, peavad nad kompromissi oma riiklikule komiteele, kolleegidele ja töökaaslastele „maha müüma“. Kõike seda öeldes on uues standardis mõned riiklikud kõrvalekalded. Ma usun, et Slovakkia jaoks on meil neid praegu ainult üks. Suurim kõrvalekalle selle standardi puhul on aja jooksul olnud Taani, kellel olid oma riiklikud eeskirjad, mille alusel neil võis olla madalam valgustugevus, kui meie standard sätestab. Kuid need kõrvalekalded on haruldased.
EL: Paljud inimesed, kes tutvuvad uute standarditega, unustavad või ei tea erinevust standardi ja juhendi vahel. Meie koostame standardi ja selle näol põhimõtteliselt tegemist miinimumlahendustega, millest tuleb kinni pidada, et saavutada teatud tase. Püüame väga mitte kirjeldada tegelikke valgustuslahendusi, vaid kirjeldame selle asemel jõudlustasemeid, mis tuleb saavutada. Me ei ütle, millist tüüpi valgusteid peaksite kasutama, näiteks allvalgusteid või seinale kinnitatavaid valgusteid, vaid lihtsalt seda, milline lukside tase tuleb saavutada. Paljud lugejad ostavad uue standardi ja on pettunud, kuna vajavad uue standardi tõlgendamiseks kohalikke riigispetsiifilisi juhiseid. Nad eeldavad, et saavad juhiseid valgustuslahenduse kohta otse standardist, kuid see ei kuulu meie pädevusse. Siin tulevad mängu riiklikud juhendid, mis aitavad igal riigil uut standardit tõlgendada ning pakuvad rohkem üksikasju selle kohta, mida standard konkreetse riigi jaoks tähendab.
EL: Kuluküsimuste tõttu töötavad vähemalt pooled töörühma liikmetest tootjate juures. Teine pool esindab tavaliselt standardiorganisatsioone. Mõned, näiteks mina ise, on sõltumatud konsultandid. Standardite väljatöötamine ilma tootjate ja valgustusdisainerite osaluseta oleks praktiliselt võimatu.
Kuidas jõudsite uues standardis väärtuste „Em nõutud” ja „Em muudetud” juurde?
EL: See oli tõesti pikaajaline protsess, mis kestis kolm kuni neli aastat. Enne jõudmist siia, kus me nüüd oleme, tuli läbi käia palju iteratsioone. Valgustuse juhtimise aspektis oli minu jaoks näiteks väga oluline hämardamise kasutamine, sest ma ei tahtnud, et me sätestaksime, et teatud tingimuste korral peate kasutama „ülemist“ või „modifitseeritud“ väärtust. Näiteks on teie tööjõud üldiselt võib-olla vanemaealisem, mis on tulevikus väga tõenäoline. Ma ei tahtnud, et see aspekt energiatarbimist asjatult suurendaks. Niisiis oli minu jaoks ülioluline määrata „ülemine“ ja „modifitseeritud“ väärtus koos valgustuse juhtimissüsteemi kasutamisega. Standard sätestab, et kui kasutate modifitseeritud väärtust, võite kasutada juhtimissüsteemi.
Nüüd, kui valgustuse visuaalsed ja mittevisuaalsed efektid on muutunud osaks uue standardi kohaldamisalast, kas saate täpsemalt kirjeldada protsessi, mis on selle edasi viinud?
EL: Viieaastase ülevaatusprotsessi alguses saatis Lighting Europe meile kirja, milles soovitas lisada uude muudetud standardisse inimkeskse valgustuse [“Human Centric Lighting“, HCL]. Üks meie esimestest ülesannetest oli see aspekt üle vaadata. Saime üsna kiiresti aru, et HCL-i toetamiseks pole piisavalt empiirilisi andmeid, et saaksime arvutustabelisse lisada uue veeru koos uute väärtustega. Sel ajal puudusid selle lisamise toetuseks ka veenvad andmed. Seetõttu lükkasime tagasi Lighting Europe’i taotluse selle lisamiseks kogu tabelisse. Lisasime siiski sõnastuse HCL-i ja reguleeritavate valgustuse juhtseadiste kohta, kuid need olid pigem üldised sõnastused ja vihjed kui tegelikud nõuded.
PWSR: Konsensuse ja ühehäälsuse saavutamiseks töörühmas peame alati arvestama kahe teguriga: meie poolt määratletavad ja standardile lisatavad regulatsioonid peavad olema teaduslikult põhjendatud. HCL ei olnud seda tol ajal ja jäeti seetõttu välja. Samuti ei tohi ühelgi Euroopa standardiga liituval liikmesriigil olla oma regulatsioone, mis ei ole standardiga kooskõlas. Seega andsime selles versioonis mõningaid näpunäiteid, soovitusi ja juhiseid HCL-i kohta, kuid me ei saa muuta seda veel standardi osaks.
Me ei saa siiski ignoreerida, et praegu on selles valdkonnas käimas suur arutelu. Seega tundsime, et peame selle aspekti lisama ka uude standardisse, kuid mitte nõudena, vaid mõne mitteametliku viitena. Kui oleksime selle välja jätnud, ütleksid inimesed, et me pole selle vajalikkust isegi tunnistanud. Nii et ma arvan, et see on olnud kompromiss. Nüüd on standard suurem, ehkki midagi oluliselt uut selles pole. Mõtteviis on muutunud, kuid mitte standard ise. Sisu ei muutunud üldse. See näeb välja teistsugune, kuid koostisosad on samad.
Valgusjuhtimissüsteemide kasutamist mainitakse ja soovitatakse uue standardi mitmes osas, eriti seoses muudetud valgustustasemetega. Kas saate rääkida meile täpsemalt, kuidas standard soovitab kasutada dünaamilisi ja nutikaid valgustuse juhtnuppe?
PWSR: Jah, valgustuse juhtimissüsteeme ja hämardamist on uues standardis mainitud, kuid see pole uus, vaid oli ka eelmises versioonis. Alati oli võimalus tõsta valgustustaset, kui tööjõud on vanem või pakkuda konkreetse visuaalse ülesande võimalust. Uue standardiga palume nüüd valgustusdisaineritel seda vaadata ja tahame neid innustada minema veelgi kaugemale, näiteks võib olla põhjust lisada kõrgemaid valgustustasemeid, millega nad peaksid
arvestama.
Ning see viib meid selleni, mis on selle uue võtmesõna „modifitseeritud“ taga. Liiga paljud vaatasid vana standardit ja ütlesid: „Ma ei tohi minna alla miinimumi ega ka üle kõrgema väärtuse“. Vana standardiga ei olnud kunagi ette nähtud kindla numbri andmist. Valgustatuse puhul on planeerijatel võimalik valgustihedus ise määratleda ja kasutada argumenteerimiseks tabelit ja konteksti muutjaid. Niisiis minu arvates on uus standard väga hariv.
